• OMX Baltic0,1%317,38
  • OMX Riga0,02%884,41
  • OMX Tallinn−0,03%2 119,83
  • OMX Vilnius−0,07%1 442,03
  • S&P 500−0,04%7 135,95
  • DOW 30−0,57%48 861,81
  • Nasdaq 0,04%24 673,24
  • FTSE 1000,23%10 236,3
  • Nikkei 225−1,06%59 284,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%87,64
  • OMX Baltic0,1%317,38
  • OMX Riga0,02%884,41
  • OMX Tallinn−0,03%2 119,83
  • OMX Vilnius−0,07%1 442,03
  • S&P 500−0,04%7 135,95
  • DOW 30−0,57%48 861,81
  • Nasdaq 0,04%24 673,24
  • FTSE 1000,23%10 236,3
  • Nikkei 225−1,06%59 284,92
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%87,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Anname pensionärile valikuid

Pensioniikka jõudnud inimest on tarvis tema enda rumaluse eest kaitsta, sest ta ei oska rahaga midagi mõistlikku ette võtta. See mõte on raiutud meie praegusesse pensionisüsteemi, märgib Äripäeva börsiajakirjanik Birjo Must.
Birjo Must
  • Birjo Must
  • Foto: Andras Kralla
Kui pensionär saaks teisest sambast lisaraha, mida ta on ise aastaid kogunud, siis ta a) lööks selle kohe korraga laiaks, b) kingiks lastele, c) remondiks katuse või teeks miskit veel totramat. Seda räägivad inimesed, kes on pensionisüsteemi loonud või sellega tihedalt seotud.
Tegelikult on probleem muus. Ma pole kuulnud üheltki inimeselt, et ta nõuaks teise samba fondist oma pangakontole otseülekannet. Inimesed on hästi kursis, et see on mõeldud igakuiseks täiendavaks pensionilisaks.
Korraldame pensionisüsteemi väljamaksmise korra ümber nii, et iga inimene saaks otsustada endale sobiva variandi kasuks.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Punkt üks, eluaegsed väljamaksed jääksid alles. Avalduse alusel võiks saada aga näiteks kolmandikku fondi kogutud summast kohe kasutada. Kolmandiku summast võiks saada ka pärandada. Samuti peaks olema võimalik soovi korral osa rahast fondi edasi kasvama jätta. Seejuures otsustab inimene ise, kui palju raha ta pensionieas igakuiselt vajab.
Pensionikeskuse andmetel on tänaseks kindlustusseltsiga pensionilepingu sõlminud 3070 inimest. Kuna pensionifondidesse kogunenud summad aina suurenevad, siis lähitulevikus hakkab see arv nii kiiresti kasvama, et riigil läheb raskeks arengutel silma peal hoida. Praegune hoiak, et ootame ja vaatame, head ei tõota.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele